Prantslased Aude, Stephane ja Sebastien- omavahel suured sõbrad juba mitu aastat, sest õpivad koos Lõuna-Prantsusmaal Touluses agronoomiat. Tulid üheskoos jaanuaris Tšehhi ja õppisid kuu aega Prahas intensiivkursustel tšehhi keelt, kus kohtusid itaallase Robertoga, kellega koos Brnos korteri üürisid.
Nende ülikool Touluses on üks eriti praktilisele õppele rõhuv asutus-igal aastal on tudengitel kohustus teha umbes 4-kuulisi praktikaid (sel ajal õppetööd muidugi ei toimu), kusjuures ühel aastal välismaal. Tänu sellele on Sebastien töötanud Uus-Meremaa ja Aude Austraalia farmis ning selle kogemuse arvele võib kanda ka nende suhteliselt hea inglise keele võrreldes teiste siinsete prantslastega.
Stephane-pisikest kasvu nuku näoga poiss, kes mängib hästi kitra ja kuulab reggaet:)
Aude-viiuldab, laulab ka, naerab palju, küpsetab suurepärast šokolaadi-ja porgandikooki ning kasvatab aknalaual maitsetaimi :)
Sebastien-muhe poiss, kes mängib tšellot, viskab pidevalt nalja, fännab reggae-muusikat ning näib olevat üks neist inimestest, kes säilitab igas olukorras optimismi
Roberto- pärit saapamaa põhjaosast, millega võib seletada tema mittevastavust tüüpilisele kuvandile tõmmust ja lärmakast itaallasest.
Pilli ei mängi, aga see-eest armastab mägedes ringi ronida.
Sõi isuga minu tehtud kartulisalatit ja ütles, et nemad teevad ka pühade ajal midagi taolist (Austria mõjud ilmselt), mis üllatas veidi, sest olen muidu kuulnud, et lõunaeurooplased suhtuvad sellesse üsna põlglikult.
Ilze(vasakul)- neiu vennasvabariigist Lätist:) Õpib loomakasvatust, tegeleb ratsutamisega, on väga avatud ja jutukas. Tema on see lahke inimene, kes oma kitarri mulle terveks siinoleku ajaks kasutada andis.
Kui küsisin, mida lätlased üldiselt oma põhjanaabritest arvavad, vastas ta, et eestlasi peetakse aeglasteks ja üsna tuimadeks ning sellel teemal on ka mitmeid anekdoote (no pole ka imestada, meie arvame sama ju soomlaste kohta:)) Üks nali näiteks selline:
Kaks eesti põtra ootavad Peipsi ääres paati, et üle järve Venemaale saada. Ootavad päeva, ootavad kaks, kolmandal päeval hakkab üks tüütu kärbes ühe põdra ümber tiirlema ja suur loom laksab korraks sabaga, et putukat eemale ajada. Teine põder küsib selle peale siira imestusega:" Miks sa täna küll nii närviline oled?"
Veel sain teada ühe huvitava seiga, mis seotud meie Munamäega. Nimelt meisterdati Lätis 70ndatel või 80ndatel valmis üks sama legendaarne film kui meil on "Siin me oleme". Linateoses palub naine meest, et too teda Eestisse Suurt-Munamäge vaatama viiks ja tänu sellele stseenile läks rahva seas oma tungiva soovi väljendamisel käibele lätikeelne fraas:" Palun, palun vii mind Munamäele!"
Deborah- Põhja-Itaaliast pärit majandustudeng, kes on alati valmis pidutsema ja teeb seda suure pühendumusega. Rohkem ei oska suurt ta kohta rääkida, sest kohtumegi peamiselt pidudel.
Melanie- õpib Saksamaal Göttingenis metsandust. Tegeleb ratsutamisega ja omab annet kokakunsti peale.
Tema poiss Stefan (ei õpi Brnos, vaid käis lihtsalt külas), kes ka alloleval pildil, õppis muide Erasmusega Tartus, nii et temaga saab elementaarsel suhtlustasandil eesti keeles rääkida.
Marta (vasakul)- Poola lääneosast pärit sportlik valju ja nakatava naeruga neiu, kes oskab pidutseda ja võib tantsida hommikuni, laulab natuke valesti, aga see-eest julgelt karaoket ja õpib majandust.
Adriana-väga sõbralik mehhiko neiu, kes on vaiksem ja tagasihoidlikum kui teised siinsed hispaania keele kõnelejad, õpib majandust ja on Euroopas juba 2. semestrit järjest: sügishooaja veetis nimelt Soomes Rovaniemis. Viimasel ajal kurdab, et igatseb kangesti Mehhiko, eriti sealsete toitude järele.
And last but not least...
....Sofie- Viini neiu, kes on veetnud 5 kuud Gruusias vabatahtlikuna lastele saksa keelt õpetades ning tudeerib ülikoolis eriala, mis sarnaneb minu omaga (Environment and Bio-Resources Management).
Ta on vaieldamatult kõige värvikam kuju meie seltskonnas. Seda sorti eksemplar, kellega koos olles pole kunagi piinliku vaikuse tekkimise ohtu, sest ta leiab alati, millest rääkida ja teeb seda ainuomasel humoorikal moel, nii et teised on tihti naerust kõverad, kuigi teema ei pruugigi nii lõbus olla.
Ta alustab sageli juttu lausega " And it was so funny..." , kihistades ise samal ajal naerda ning tema suust võib alatihti kuulda sõna "macabre", mis tähendab "õudne". Talle meeldivad õõvastavad, surmaga seotud lood, mida võib osaliselt seletada Viini päritoluga. Näiteks lasi ta meil kuulata laulu sellest, kuidas mees läheb mägedesse edelweissi otsima ning kukub seda maast korjates kaljudelt alla surnuks, kusjuures kirjeldatakse üsna pikalt ja detailselt verd ja kogu sisikonda, mis selle käigus laiali pritsib. Ühel õhtul rääkis ta aga meile oma unenäost, milles väike valgete täppidega punases kleidis luukere mööda surnuaeda ringi hüppab :P. Sedasorti lugusid mahub igasse nädalasse.
Sofie perekonnanimi Mittas tähendab prantsuse keeles noorte slängis umbes midagi sellist nagu meil "sigalakku täis", nii et aeg-ajalt saab ka see fakt naljatamise objektiks.
Ehk kokkuvõttes: ilma Sofieta oleks siin poole igavam.
No comments:
Post a Comment