Praha-kuldne linn

Kuna täna möödub täpselt kuu meie Prahas käigust, mõtlesin, et on tagumine aeg sellest väike kokkuvõte teha. Niisiis, oli 24. veebruar, Eesti vabariigi 90. aastapäev, kui bussitäis erasmuslasi hommikul Tšehhi pealinna saabus. Oli suurepärane ilm, ütleks isegi, et parim kogu siinoldud aja jooksul: päike säras ja termomeeter näitas kindlasti oma 10 kraadi sooja. Ka giid sõnas, et oleme õnneseened, sest nädal tagasi oli ilm olnud täiesti teine: -10 kraadi ja lumetuisk.
Prahas on 5 keskajast pärinevat linnaosa: Vltava vasakul kaldal Malá Strana (Väike kvartal) ja Hradčany (Hrad tähendab lossi) ning paremal kaldal Staro Město (Vana Linn), Nové Město (Uus Linn) ja Josefov (Juudi kvartal).



Alustasime oma ringkäiku Hradčanyst Strahovi kloostri juurest (jääb kaardi vasakust servast välja). See rajati 12. sajandil ning oli mõnede uurijate sõnul tollal suurim ehitis Euroopas. Praegu on kloostri pärliks hoopis 42 000 köitest ( "impressive number" ütleb selle kohta kloostrit tutvustav veebileht) koosnev teaduslike raamatute kogu ja kollektsioonid mereloomadest, putukatest jm. loomariigi esindajatest, kelle hulgas ka väljasurnud Dodo linnu säilmed.

Klooster eestvaates


Klooster tagantvaates


Ja samast kohast vaade all laiuvale linnale


Ees meie giid, kes käies hoidis üleval sinist vihmavarju, et keegi ära ei eksiks


Sisse me siiski ei läinud vaid liikusime hoopis Praha Lossi poole, mis on kõige külastatavam vaatamisväärsus Tšehhis (nr. 1 kaardil).

Lihtsalt armas!


Teele jäi Itaalia saatkond ja loomulikult võtsid meie italiaanod selle puhul viisi üles ja laulsid (arvatavasti) hümni :)


Michele, Marta, Marek, Ilze


Teel lossi poole


Hradčany linnaosa endine raekoda renessanssile omaste seinamaalingutega


Ülalmainitud raekoja esisel platsil olev valgusti, mis vanade aegade mälestuseks funktsioneerib ka tänapäeval gaasiga (ainuke selline Prahas)


Veel üks renessanssiaegne maja


Tagaplaanil paistavad kuningaloss ja Püha Vituse katedraal


Praha loss on kantud Guinessi rekordite raamatusse kui suurim katkematu lossikompleks maailmas ning lisatud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kompleks koosneb ehitistest, mis rajatud viimase tuhande aasta jooksul erinevates arhitektuuristiilides, silmapaistvaimad neist Kuningapalee (praegu Tšehhi presidendi kantselei) ning riigi suurim kirik -Püha Vituse katedraal. Lisaks asuvad sealsete seinte vahel Rahvusgalerii, kuningate säilmed, kroonjuveelid, katoliku kiriku reliikviad jne.
Mulle meeldis kõige selle juures enim Zlatá ulička ehk Kuldne tänav, mis piirneb lossimüüriga. Sealsed miniatuursed majad olid nii hubased ja armsad, justkui päkkapikkudele ehitatud, kuid omal ajal pidid mahutama isegi suure perekonna, mis tänapäeva mõistes näib uskumatu. Praegu tühjendavad majakestes asuvad poed usinalt turistide taskuid, müües nukke, maale, postkaarte, jõulunänni ja muud pudi-padi.

Lossi ees. Lipud on praegu all, seega presidenti pole majas




Mina ja Ilze Püha Vituse katedraali ees




Katedraal seest




Lossiaken, kust 1618. a heideti alla keisri saadikud. See sündmus sai sai Kolmekümneaastase sõja ajendiks. Aknast välja heitmise kohta on koguni eraldi sõna olemas: defenestratsioon


Kuldne tänav


Tänava telge näete? Vanasti ulatus tänava laius vaid selle teljeni ja teisel pool olid ka majad. Uksed pidid siis küll sissepoole käima.


Selles majas elas mõnda aega Franz Kafka


Jõuludele pühendatud poekene




Suveniirid. Läbi prillide näeb 3-mõõtmelist linnavaadet



Edasi liikusime Karli sillale (nr.7), et minna vaatama Staro Město raekoda sealse astronoomilise kellaga, mis on samuti suur turismimagnet. Sillal käib aktiivne elu ning avanevad kaunid vaated jõele ja lossile, mis just selja taha jäänud. Seal tegutsevad kunstnikud, kes maalivad inimesi ja väga kauneid linnavaateid, igasugused moosekandid; müüakse ehteid, eriti just omapäraseid kõrvarõngaid.

Vaade Karli sillalt lossi suunas








Astronoomiline kell mängib muusikat igal täistunnil ja kui juhtud nägema seda suurt rahvahulka, mis pinevusega kella jõllitab, mõtled, et ei tea, mis ilmaimet siin siis nüüd näha saab. Tegelikult mingit väga erilist vaatemängu ei tule: minutikese jagu kostub muusikat, kujud liiguvad akendest sisse ja välja ning kuldne luukere sikutab nöörist kella. Piisab korrast vaatamisest küll!

Neiud kella all



Välikohvikud raekoja ees. Ärge unustage, on veebruarikuu!


Staro Město raeplats






Kogu meie kamp! ( v.a mina)


Raekoja platsile ring peale tehtud, anti meile paar tundi vaba aega, mille kestel käisime söömas ja leidsime kohe platsi kõrvaltänavast Seksimasinate muuseumi, mis tundus põnev, kuid pilet maksis 200 eeki, nii et ei raatsinud sisse minna.
Kõige kuulsamad kohad said vaadatud, kuid Prahas on avastamist veel küllaga, nii et sinna tasub ikka ja jälle tagasi minna!