Esimene neist toimus teisipäeva õhtul Livingstones. Wikipedia teatab, et 19. sajandil elas sellenimeline kuulus šotlasest maadeavastaja (ehk kunagi koolis mainitud ka, sest nimi tundus kohe esmakuulmisel väga tuttav) ning edasi googeldades sain aru, miks pubil selline nimi on. Nimelt kuulub see koht ühele Tšehhi tuntuimale rännumehele ja fotograafile, kelle kohta võite lugeda ja kelle huvitavaid pilte eksootilistest paikadest vaadata järgmiselt netileheküljelt:
http://www.livingstone.cz/vystava/?acc=svaricek&lang=eng#top
Klubi sisustus on väga lihtne ja tahumatu: tegemist on ehtsa kõrtsiga, kus kaunistuselementidena jäävad silma vaid seinal olev sebranahk ja piisonipea ning ühe ukse kohal trooniv maal David Livingstonest.
Aga nüüd siis peost. Kuna välja oli kuulutatud carneval party, läksime Sofiega teisipäeva pärastlõunal linna, et mööda second-hande kolada ja midagi vähegi teemaga haakuvat selga leida. Mul küll erilist usku polnud, et suudan endale nii lühikese ajaga midagi sobivat soetada ( need, kellega koos riideid ostmas olen käinud, teavad, et minust otsustusvõimetumat inimest on sel hetkel raske leida), aga võta näpust: juba esimesel katsel näkkas. Sain endale 100 eeki eest musta 70ndate stiilis püksid-särk-ühes-tükis kehakatte ( äkki moeajalooga rohkem kursis olevad inimesed teavad selle tõelist nimetust) ning kuna meenus, et telesarjas "Charlies angels" kandsid supernaised ka taolisi rõivaid, ostsin aksessuaarina juurde veepüstoli. Üritasin siis oma rolli veel tõsisemalt võtta ja ka vastava soengu pähe teha, kuid see katsetus läks vett vedama, sest aega võtsin selleks liiga vähe ja vilumus lokkide keeramisel puudub. Niisiis nägin lõpuks välja vähem tõetruu, kui plaanisin:
Sofie leidis samuti samast poest endale kostüümi: lendleva ööhõlsti. Ta ise ütles, et on Scarlett O´Hara öösel ja veidi vanaaegsena see kostüüm tegelikult ka mõjus:P
Eelsoojendust läksime koos Sofie ja Adrianaga ( sel õhtul mustlannast ennustaja rollis) tegema Aude ja poiste juurde ( kuna siin on 2 gruppi prantslasi: üks ühikas ja teine korteris, siis kutsume esimest "french boys" ja teist "Aude and boys", mis on ka aus, sest koos Aude, Sebastieni ja Stephanega elab ka itaallane Roberto).
Poisid olid näinud tõsist vaeva ja kokku keeranud 6 elemendist koosneva kokteili, millele andis tooni kaneel ja mis maitses imehea. Lisaks oli Aude rakendanud taas oma annet kokakunsti alal ja võlunud lauale (tegelikult küll põrandale) maitsva õunapiruka ja parima šokolaadikoogi, mida eales saanud olen.
Niisiis oli meil mõnus äraolemine ja kõhud täis pugitud, polnudki enam erilist tahtmist kuhugi liikuda, kuid seadsime sammud siiski kesklinna poole.
Sofie, mina, Sebastien, Roberto, Stephane, Aude
Adriana mustlannana
Peoseltskonna võis jagada kolme gruppi: üldse mitte, natuke (nagu mina) ja rohkem ponnistanud inimesed. 2 parimat ümberkehastumist said auhinnaks bussipletid Saksamaale, mõlemad auhinnad läksid tšehhitaridele, kuigi minu silmis olid õhtu tähed hoopis " french boys" oma natuke nilbe maskeeringuga.
Mehhiko tšikid
Adriana ja tšehh Marek, keda Ilze hüüab Kate´iks, kuna Mareki kehamassiindeks on ta enda sõnul sama, mis Kate Mossil :) On märkimisväärselt peenike noormees tõesti!
Janne aka Kimmi (kuna ta meenutab erasmustele Kimi Raikkoneni) piraadina ja Deborah kassnaisena
Peol õnnestus mul enda valdusesse saada Roberto kaabu, mida ma endale väga sobivaks peakatteks pidasin, aga prantsa ( minu lühend sõnast " prantslane") nimega Vivien leidis jälle, et see müts peaks tema peanuppu kaunistama, nii et lisaks tantsimisele kulus osa õhtust ka üksteise peast mütsi napsamisele:)
Laupäeva hommikul sõitsime kaheksakesi (mina, Sofie, Melanie ja soome poisid) rongiga 100 km kaugusel asuvasse linna nimega Olomouc. Kuna meid oli nii palju, saime grupipileti ja näkku läks edasi-tagasi sõit maksma 95 eeku. Istekohad on rongis jagatud kupeedesse, väljast näevad vagunid välja vanad nagu meil Eestiski.
Olomouc on suuruselt 5. linn Tšehhis (u. 100 000 elanikku), aga võib uhkeldada Praha järel suurima vanalinnaga. Tõepoolest, kaunite ajalooliste ehitistega linnasüda laiub suuremal alal kui Brnos. Vaatamisväärsusteks on UNESCO kaitse all olev püha kolmainsust kujutav sammas ja Praha kuulsa astronoomilise kellaga sarnanev ajanäitaja raeplatsil. Mulle pugesid aga rohkem hinge sealne suur park, kust voolab rahulikult läbi kitsas jõgi ja munakivisillutisega looklevad tänavad, kus pole liikumas turistide masse, nii et saad tõesti tunda seda atmosfääri, mis seal sajandite eest valitses.
Kari ja Väike Timo
Raeplats koos barokse kolmainsust kujutava 35 meetri kõrguse sambaga
Linna makett
Astronoomiline kell raeplatsil
Pardid all paremas nurgas
DNA-kaksikheeliksit meenutav trepp, mis viib Püha Moritza kiriku torni
Vaade kiriku tornist: esiplaanil "must lammas" ehk keset vanalinna 70ndatel ehitatud monstrummaja
Hradisko klooster, mis tegelikult juba 1802. aastast on kasutusel hoopis sõjaväehaiglana
Vojencka nemocnice ehk sõjaväehaigla
Jäljed inimestest, kes haiglas olnud või seda külastanud
Kas keegi teab, mis putukatega tegu?
Laupäeva õhtuks olime tagasi Brnos ja lõpetasime päeva Bastillas. Minu jaoks oli see 1. kord sinna minna. Kokkuvõttes samasugune üsna väike koht nagu kõik eelnevad pubid. Plussiks odavad ja maitsvad kokteilid, võimalus lauahokit mängida (seda saab tegelikult pea igas pubis teha), hea muusika. Miinuseks liiga vali muusika ja võimalus, et sinult kui välismaalaselt küsitakse sissepääasu eest poole rohkem kui tšehhidelt, aga isegi see poleks hull, sest sissepääsu eest 30 eeki maksta on aktsepteeritav.
Pina Colada on hea, mmm
Kõik tantsupõrandale!
1 comment:
dääm!
nii kihvt. palju uusi inimesi, palju huvitavaid kohti, kus käia. uued kogemused, ükskõik mis vaatenurgast vaadata. täiesti teine elu, kui see mis siin oleks. keep it up and keep us posted :p
Post a Comment