Praha-kuldne linn

Kuna täna möödub täpselt kuu meie Prahas käigust, mõtlesin, et on tagumine aeg sellest väike kokkuvõte teha. Niisiis, oli 24. veebruar, Eesti vabariigi 90. aastapäev, kui bussitäis erasmuslasi hommikul Tšehhi pealinna saabus. Oli suurepärane ilm, ütleks isegi, et parim kogu siinoldud aja jooksul: päike säras ja termomeeter näitas kindlasti oma 10 kraadi sooja. Ka giid sõnas, et oleme õnneseened, sest nädal tagasi oli ilm olnud täiesti teine: -10 kraadi ja lumetuisk.
Prahas on 5 keskajast pärinevat linnaosa: Vltava vasakul kaldal Malá Strana (Väike kvartal) ja Hradčany (Hrad tähendab lossi) ning paremal kaldal Staro Město (Vana Linn), Nové Město (Uus Linn) ja Josefov (Juudi kvartal).



Alustasime oma ringkäiku Hradčanyst Strahovi kloostri juurest (jääb kaardi vasakust servast välja). See rajati 12. sajandil ning oli mõnede uurijate sõnul tollal suurim ehitis Euroopas. Praegu on kloostri pärliks hoopis 42 000 köitest ( "impressive number" ütleb selle kohta kloostrit tutvustav veebileht) koosnev teaduslike raamatute kogu ja kollektsioonid mereloomadest, putukatest jm. loomariigi esindajatest, kelle hulgas ka väljasurnud Dodo linnu säilmed.

Klooster eestvaates


Klooster tagantvaates


Ja samast kohast vaade all laiuvale linnale


Ees meie giid, kes käies hoidis üleval sinist vihmavarju, et keegi ära ei eksiks


Sisse me siiski ei läinud vaid liikusime hoopis Praha Lossi poole, mis on kõige külastatavam vaatamisväärsus Tšehhis (nr. 1 kaardil).

Lihtsalt armas!


Teele jäi Itaalia saatkond ja loomulikult võtsid meie italiaanod selle puhul viisi üles ja laulsid (arvatavasti) hümni :)


Michele, Marta, Marek, Ilze


Teel lossi poole


Hradčany linnaosa endine raekoda renessanssile omaste seinamaalingutega


Ülalmainitud raekoja esisel platsil olev valgusti, mis vanade aegade mälestuseks funktsioneerib ka tänapäeval gaasiga (ainuke selline Prahas)


Veel üks renessanssiaegne maja


Tagaplaanil paistavad kuningaloss ja Püha Vituse katedraal


Praha loss on kantud Guinessi rekordite raamatusse kui suurim katkematu lossikompleks maailmas ning lisatud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kompleks koosneb ehitistest, mis rajatud viimase tuhande aasta jooksul erinevates arhitektuuristiilides, silmapaistvaimad neist Kuningapalee (praegu Tšehhi presidendi kantselei) ning riigi suurim kirik -Püha Vituse katedraal. Lisaks asuvad sealsete seinte vahel Rahvusgalerii, kuningate säilmed, kroonjuveelid, katoliku kiriku reliikviad jne.
Mulle meeldis kõige selle juures enim Zlatá ulička ehk Kuldne tänav, mis piirneb lossimüüriga. Sealsed miniatuursed majad olid nii hubased ja armsad, justkui päkkapikkudele ehitatud, kuid omal ajal pidid mahutama isegi suure perekonna, mis tänapäeva mõistes näib uskumatu. Praegu tühjendavad majakestes asuvad poed usinalt turistide taskuid, müües nukke, maale, postkaarte, jõulunänni ja muud pudi-padi.

Lossi ees. Lipud on praegu all, seega presidenti pole majas




Mina ja Ilze Püha Vituse katedraali ees




Katedraal seest




Lossiaken, kust 1618. a heideti alla keisri saadikud. See sündmus sai sai Kolmekümneaastase sõja ajendiks. Aknast välja heitmise kohta on koguni eraldi sõna olemas: defenestratsioon


Kuldne tänav


Tänava telge näete? Vanasti ulatus tänava laius vaid selle teljeni ja teisel pool olid ka majad. Uksed pidid siis küll sissepoole käima.


Selles majas elas mõnda aega Franz Kafka


Jõuludele pühendatud poekene




Suveniirid. Läbi prillide näeb 3-mõõtmelist linnavaadet



Edasi liikusime Karli sillale (nr.7), et minna vaatama Staro Město raekoda sealse astronoomilise kellaga, mis on samuti suur turismimagnet. Sillal käib aktiivne elu ning avanevad kaunid vaated jõele ja lossile, mis just selja taha jäänud. Seal tegutsevad kunstnikud, kes maalivad inimesi ja väga kauneid linnavaateid, igasugused moosekandid; müüakse ehteid, eriti just omapäraseid kõrvarõngaid.

Vaade Karli sillalt lossi suunas








Astronoomiline kell mängib muusikat igal täistunnil ja kui juhtud nägema seda suurt rahvahulka, mis pinevusega kella jõllitab, mõtled, et ei tea, mis ilmaimet siin siis nüüd näha saab. Tegelikult mingit väga erilist vaatemängu ei tule: minutikese jagu kostub muusikat, kujud liiguvad akendest sisse ja välja ning kuldne luukere sikutab nöörist kella. Piisab korrast vaatamisest küll!

Neiud kella all



Välikohvikud raekoja ees. Ärge unustage, on veebruarikuu!


Staro Město raeplats






Kogu meie kamp! ( v.a mina)


Raekoja platsile ring peale tehtud, anti meile paar tundi vaba aega, mille kestel käisime söömas ja leidsime kohe platsi kõrvaltänavast Seksimasinate muuseumi, mis tundus põnev, kuid pilet maksis 200 eeki, nii et ei raatsinud sisse minna.
Kõige kuulsamad kohad said vaadatud, kuid Prahas on avastamist veel küllaga, nii et sinna tasub ikka ja jälle tagasi minna!

Nädala ringvaade

Möödunud nädala meeleolukaimad sündmused olid Carneval party, väljasõit Olomouci ja pidu Bastillas.
Esimene neist toimus teisipäeva õhtul Livingstones. Wikipedia teatab, et 19. sajandil elas sellenimeline kuulus šotlasest maadeavastaja (ehk kunagi koolis mainitud ka, sest nimi tundus kohe esmakuulmisel väga tuttav) ning edasi googeldades sain aru, miks pubil selline nimi on. Nimelt kuulub see koht ühele Tšehhi tuntuimale rännumehele ja fotograafile, kelle kohta võite lugeda ja kelle huvitavaid pilte eksootilistest paikadest vaadata järgmiselt netileheküljelt:
http://www.livingstone.cz/vystava/?acc=svaricek&lang=eng#top

Klubi sisustus on väga lihtne ja tahumatu: tegemist on ehtsa kõrtsiga, kus kaunistuselementidena jäävad silma vaid seinal olev sebranahk ja piisonipea ning ühe ukse kohal trooniv maal David Livingstonest.
Aga nüüd siis peost. Kuna välja oli kuulutatud carneval party, läksime Sofiega teisipäeva pärastlõunal linna, et mööda second-hande kolada ja midagi vähegi teemaga haakuvat selga leida. Mul küll erilist usku polnud, et suudan endale nii lühikese ajaga midagi sobivat soetada ( need, kellega koos riideid ostmas olen käinud, teavad, et minust otsustusvõimetumat inimest on sel hetkel raske leida), aga võta näpust: juba esimesel katsel näkkas. Sain endale 100 eeki eest musta 70ndate stiilis püksid-särk-ühes-tükis kehakatte ( äkki moeajalooga rohkem kursis olevad inimesed teavad selle tõelist nimetust) ning kuna meenus, et telesarjas "Charlies angels" kandsid supernaised ka taolisi rõivaid, ostsin aksessuaarina juurde veepüstoli. Üritasin siis oma rolli veel tõsisemalt võtta ja ka vastava soengu pähe teha, kuid see katsetus läks vett vedama, sest aega võtsin selleks liiga vähe ja vilumus lokkide keeramisel puudub. Niisiis nägin lõpuks välja vähem tõetruu, kui plaanisin:



Sofie leidis samuti samast poest endale kostüümi: lendleva ööhõlsti. Ta ise ütles, et on Scarlett O´Hara öösel ja veidi vanaaegsena see kostüüm tegelikult ka mõjus:P
Eelsoojendust läksime koos Sofie ja Adrianaga ( sel õhtul mustlannast ennustaja rollis) tegema Aude ja poiste juurde ( kuna siin on 2 gruppi prantslasi: üks ühikas ja teine korteris, siis kutsume esimest "french boys" ja teist "Aude and boys", mis on ka aus, sest koos Aude, Sebastieni ja Stephanega elab ka itaallane Roberto).
Poisid olid näinud tõsist vaeva ja kokku keeranud 6 elemendist koosneva kokteili, millele andis tooni kaneel ja mis maitses imehea. Lisaks oli Aude rakendanud taas oma annet kokakunsti alal ja võlunud lauale (tegelikult küll põrandale) maitsva õunapiruka ja parima šokolaadikoogi, mida eales saanud olen.
Niisiis oli meil mõnus äraolemine ja kõhud täis pugitud, polnudki enam erilist tahtmist kuhugi liikuda, kuid seadsime sammud siiski kesklinna poole.

Sofie, mina, Sebastien, Roberto, Stephane, Aude


Adriana mustlannana


Peoseltskonna võis jagada kolme gruppi: üldse mitte, natuke (nagu mina) ja rohkem ponnistanud inimesed. 2 parimat ümberkehastumist said auhinnaks bussipletid Saksamaale, mõlemad auhinnad läksid tšehhitaridele, kuigi minu silmis olid õhtu tähed hoopis " french boys" oma natuke nilbe maskeeringuga.



Mehhiko tšikid


Adriana ja tšehh Marek, keda Ilze hüüab Kate´iks, kuna Mareki kehamassiindeks on ta enda sõnul sama, mis Kate Mossil :) On märkimisväärselt peenike noormees tõesti!






Janne aka Kimmi (kuna ta meenutab erasmustele Kimi Raikkoneni) piraadina ja Deborah kassnaisena


Peol õnnestus mul enda valdusesse saada Roberto kaabu, mida ma endale väga sobivaks peakatteks pidasin, aga prantsa ( minu lühend sõnast " prantslane") nimega Vivien leidis jälle, et see müts peaks tema peanuppu kaunistama, nii et lisaks tantsimisele kulus osa õhtust ka üksteise peast mütsi napsamisele:)



Laupäeva hommikul sõitsime kaheksakesi (mina, Sofie, Melanie ja soome poisid) rongiga 100 km kaugusel asuvasse linna nimega Olomouc. Kuna meid oli nii palju, saime grupipileti ja näkku läks edasi-tagasi sõit maksma 95 eeku. Istekohad on rongis jagatud kupeedesse, väljast näevad vagunid välja vanad nagu meil Eestiski.
Olomouc on suuruselt 5. linn Tšehhis (u. 100 000 elanikku), aga võib uhkeldada Praha järel suurima vanalinnaga. Tõepoolest, kaunite ajalooliste ehitistega linnasüda laiub suuremal alal kui Brnos. Vaatamisväärsusteks on UNESCO kaitse all olev püha kolmainsust kujutav sammas ja Praha kuulsa astronoomilise kellaga sarnanev ajanäitaja raeplatsil. Mulle pugesid aga rohkem hinge sealne suur park, kust voolab rahulikult läbi kitsas jõgi ja munakivisillutisega looklevad tänavad, kus pole liikumas turistide masse, nii et saad tõesti tunda seda atmosfääri, mis seal sajandite eest valitses.

Kari ja Väike Timo


Raeplats koos barokse kolmainsust kujutava 35 meetri kõrguse sambaga


Linna makett


Astronoomiline kell raeplatsil


























Pardid all paremas nurgas


DNA-kaksikheeliksit meenutav trepp, mis viib Püha Moritza kiriku torni


Vaade kiriku tornist: esiplaanil "must lammas" ehk keset vanalinna 70ndatel ehitatud monstrummaja






Hradisko klooster, mis tegelikult juba 1802. aastast on kasutusel hoopis sõjaväehaiglana


Vojencka nemocnice ehk sõjaväehaigla


Jäljed inimestest, kes haiglas olnud või seda külastanud


Kas keegi teab, mis putukatega tegu?



Laupäeva õhtuks olime tagasi Brnos ja lõpetasime päeva Bastillas. Minu jaoks oli see 1. kord sinna minna. Kokkuvõttes samasugune üsna väike koht nagu kõik eelnevad pubid. Plussiks odavad ja maitsvad kokteilid, võimalus lauahokit mängida (seda saab tegelikult pea igas pubis teha), hea muusika. Miinuseks liiga vali muusika ja võimalus, et sinult kui välismaalaselt küsitakse sissepääasu eest poole rohkem kui tšehhidelt, aga isegi see poleks hull, sest sissepääsu eest 30 eeki maksta on aktsepteeritav.

Pina Colada on hea, mmm


Kõik tantsupõrandale!