Ahoj! (nõnda tervitavad siin noored omavahel.)

Täna käisime kuulsates Moraavia karstikoobastes ( Moraavia on Boheemia ja Sileesia kõrval üks Tšehhi ajaloolistest aladest). Osa matkast kulges jalgsi ja osa paadiga. Teatud kohtades lasti kõlaritest inglisekeelset infot koobaste arengu kohta, aga kahjuks läks kogu see jutt mu kõrvust mööda, sest tegelesin pildistamisega. Kõige põnevam ja meeldejäävam oli paadisõit mööda maa-alust jõge ja seda eelkõige tänu meesgiidile, kes pani meid oma jämedalt põristava inglise keelega naerust kõõksuma: " Änd nau luk hierrrr, tis leik is tenn miiitrrrrs diiiip, tenn miiitrrrs ai sei....":)







Järgnes ekskursioon Cerna Hora nimelisse õlletehasesse. Ka seal räägitud infost suutsin salvestada vaid nõnda palju, et vedela leiva tootmine sai seal alguse juba 16. sajandil. Tehas ise nägi välja nagu ikka: palju mahuteid, torusid ja näidikuid, lisaks tugev õllepruulimise hais õhus hõljumas.
Kõik tootmise etapid vaadatud, saime kohalikus restos teatud rahvuslikku rooga ja kahte sorti õlle tarbida. Sattusin ühte lauda 3 mehhiko tüdrukuga. Nad olid naljakad: kohe pärast tutvumist hakkasid end suveks mulle Eestisse külla organiseerima, kuigi neil polnud ilmselgelt aimugi, kus kõnealune riik asub; olid ärevuses soome noormehi nähes, sest " need poisid on niii valged, justkui backstreet boys"; ja ristisid mu ümber ladybug`iks, sest lubasin end kutsuda katarinaks, kuna Katre on nende jaoks ületamatult raske öelda ja meelde jätta ( ka kõikide teiste jaoks muideks!) ning "katarina" tähendab nende sõnul hispaania keeles "lepatriinu". Mul pole nii armsa nime suhtes loomulikult mingeid pretensioone:)



Vasakult: Adriana, Marissa, Lilit, mina


Uute tuttavate nimekirja on lisandunud ka itaallane Michele. Ta on tõeliselt vahva tegelane, kõikidest teistest tublisti vanem, saab sel aastal juba 30. Ta käitub natuke isalikult, on hästi hoolitsev ja tähelepanelik kõikide suhtes. Kui ütlesin "thanks", sest ta tegi minust pilti, sõnas ta: "Täna mind ainult siis, kui su elu päästan, kõik muu on mulle puhas rõõm!". Küsimusele, kas ta väsinud pole, kui täna hommikuni pidutses, vastas ta: " Ära võta kunagi elu liiga tõsiselt, ela nagu itaallased- rõõmsalt!". Ja lõbusalt oskavad nad kulgeda tõesti: pidevalt naeravad, lollitavad ja laulavad. Ausalt öeldes väsisin ma täna neid kuulates päris ära:)

Vasakult: Sofie, Michele, Adriana


Homme on kohtumine õppejõududega, eks siis paista, kas saan kõikides valitud ainetes osaleda või tuleb juhul, kui piisavalt huvilisi pole, midagi uut välja valida.
Muideks, siin lõhnab õhk juba täiesti kevadiselt ja täna nägin esimest kuldnokka!


Päikest!